Projektid

Põhja- ja Baltimaade

suurima päikesepargi

arendus Raadil

Päikseelektrijaamad

üle Eesti

Tuleviku

projektid

Põhja- ja Baltimaade suurima päikesepargi arendus Raadil

2022. aastal alustab Estiko Energia Balti- ja Põhjamaade suurima päikesepargi ehitamist. Tartusse Raadile rajatav park hõlmab 106 hektarit ja suudab rohelise elektriga varustada keskmiselt pool Tartu linna majapidamistest.

100 MWp
koguvõimsus
106 ha
päikesepargi maa-ala
95 GWh
kavandatav elektritoodang
2025.a
planeeritud tootmise algus
110 kV
liitumine võrguga
77 800 tonni vähem
CO2 heidet atmosfääris
H2 – osa IPCEI
vesiniku projektist

Päikseelektrijaamad üle Eesti

Estiko Energia OÜ on ehitanud üle Eesti 13 päikeseelektrijaama koguvõimsusega 2,3 MW. Päikesejaamade toodetud elekter liigub lõpptarbijale, elektrivõrku ja ka otseliini kaudu Estiko Grupi ettevõtete tarbimisse. Ehitatud päikeseelektrijaamadega oleme suutnud vähendada Eesti CO2 heidet 2500 tonni võrra ehk umbes sama palju, kui Tartu ühistransport aastas CO2 õhku paiskab.

13
päikeseparki üle Eesti
2500 tonni vähem
CO2 heidet atmosfääri
2,3 MW
koguvõimsus
1
Aruküla PEJ1 – 200 kW – Harjumaa
2
Aruküla PEJ2 – 200 kW – Harjumaa
3
Vee PEJ – 120 kW – Raplamaa
4
Kasepa PEJ – 200 kW – Saaremaa
5
Ruuna PEJ – 200 kW – Valgamaa
6
Antsla PEJ – 320 kW – Võrumaa
7
Teguri PEJ – 100 kW – Tartu linn
8
99 PEJ – 110 kW – Tartumaa
9
Estiko 100 PEJ – 650 kW – Tartu linn
10
Tasku PEJ – 131 kW – Tartu linn

Tuleviku projektid

1

Vesinik

Näeme rohelises vesinikus tuleviku energiakandjat, mida saab kasutada seal, kus võrguühendused puuduvad või nende rajamine on majanduslikult ebamõistlik. Rohelist vesinikku saaks kasutada lokaalsetes sooja- ja elektritootmise seadmetes, et vähendada ahiküttega kaasnevaid heiteid, ning transpordivahendites, mis läbivad päevas pikki vahemaid ja mida ei ole mõistlik akutoitele üle viia (nt liinibussid, prügiautod, linnahooldusmasinad).
2

Pürolüüs

Estiko-Plastari pakenditootmises tekib jäätmetena igal aastal 120 tonni tootmisjääke, mis täna on ettevõtte jaoks üleliigne prügi ja kulu. Uurime võimalust pürolüüsi meetodil võtta jäätmed ringkasutusse ja toota sellest roheliseks energiaks liigituvat sünteetilist kütust.
3

Salvestus

Ebastabiilsed elektrienergia hinnad ja elektritarbimise tipptundide kõrgem hinnastamine sunnivad mõtlema lokaalsetele salvestusseadmetele, et tippe siluda ning kallist elektrist hoiduda. Eesmärgiks on katkematu tootmisprotsessi puhul varustuskindluse parandamine.
4

Bilansiturg

Suurte ööpäevaste elektrienergia hinnaerinevuste puhul on mõistlik enda tarbimist siluda. Aga uurime ka võimalust soodsa hinnaperioodi ajal energiat salvestada, et seda piisavalt kallil hinnaperioodil võrku tagasi müüa.
5

Sagedusjuhtimine / hoidmine

2025. aastal ühendab Eesti ennast lahti Venemaa elektrisüsteemist, mis seni on meie elektrisagedust hoidnud. Alates sellest hetkest peavad Eesti ja teised Baltimaad olema suutelised ise enda sagedust hoidma. Käivitub sagedusturg, mille avanemiseks teeme ettevalmistusi. Soovime anda oma osa Eesti energiajulgeolekusse.
6

Virtuaalelektrijaam

Elektrienergia puudu- või ülejäägi korral võrgus, on võimalik seda tasakaalustada tarbimise muutmisega. Kui kokku siduda piisav hulk suure inertsiga elektritarbijaid (näiteks külmhooned ja kaubanduskeskused), siis on võimalik nende elektritarbimist muuta nii, et sisekliima oluliselt ei muutu. Selline paindlike tarbijate kogum moodustab virtuaalse elektrijaama. Energia tarbimise paindlikkus on tulevikus ülioluline.